Recording intelligenceAI-generated brief · check the source for context

Inimese mõõde - Helga ja Enn Nõu 1.osa

44:16 recording · ET · 3 speakers

Watch the original

Executive Summary AI
  • Intervjuu algab Tamsare majamuuseumis ja liigub lapsepõlvemälestustele: Tallinnas elati umbes neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel, meeles on Kadrioru mustad luiged, Vabariigi aastapäeva paraad 39.40 ning isa töö haridusministeeriumis põhikoolide peainspektorina.
  • Selgeim sõjamälestus on pommiöö Nõmmel, kus lähim pomm langes 40 meetri kaugusele ja üks saun läks, ema viskus köögis põrandale ja elekter kadus; 17. juunil 1940 tulid vene tankid mööda Vabaduse puiesteed.
  • 1944. aasta sügisel põgeneti eri teid — üks pere kruusaveopaadiga Pärnu jõest, mida suure silla pealt tulistati ja mis orientatsiooni kaotanult tabas Gotlandi põhjatippu, teine ema ja viie lapsega laeva Juhaniga —, sel sügisel tuli Rootsi 30 000 eestlast, neist 8000 rannarootslast, ees ootasid kaks nädalat karantiini ja terve aasta laagrites.
  • Enni romaan Pidulik mars ilmus 68 ja sai Eesti NSV-s kaks kuusnurkset templit — lubatud oli kaks eksemplari, üks KGB-s ja teine EKP-s, ülejäänud tuli põletada —, Ingo Normedi lavastus Pärnus võeti maha, viisad võeti ära ja paar oli Moskva mustas nimekirjas kuni 88.
  • Helga kaks esimest raamatut ilmusid 1965 ja täiskasvanute romaan puudutas pagulaskonna pühasid teemasid ja erootikat: Kangro kärpis käsikirjast jupid siit ja sealt, Kodumaa avaldas kihluspeo peatüki ja Paul Rummo kirjutas talle avaliku kirja, Adson aga ühe väga kurja arvustuse, mis ei ilmunudki.

Brief overview

Kaks Rootsi põgenenud Eesti kirjanikku meenutavad sõda, pagulaselu ja seda, kuidas nende romaanid Nõukogude Eestis keelati.

  1. Madalam ametikoht Pärnus päästis pere äraviimisestIsa leidis, et tark on minna siit keskelt ära ja võtta madalam metsaülema koht — 1949 oleks muidu kindlasti läinud.
  2. Põgenik, pagulane või lihtsalt eestlaneEmigrant lahkub sotsiaalsetel põhjustel, pagulased mõtlesid tagasi tulla; pärast 88 on kõik lihtsalt eestlased Rootsis, USA-s, Kanadas.
  3. Ilukirjandus oli tugevam relv kui poliitiline artikkelPidulik mars ärritas võimu rohkem kui ükski lehelugu — ja siis tuli vaikus, mis on kirjanikule kõige hirmsam.

Questions this recording answers

10 questions, each answered where it is said
Kuidas pered 1944. aasta sügisel Eestist Rootsi põgenesid?

Enn põgenes kruusaveopaadiga Pärnu jõest, koos olid isa, ema ja kolm last. Neid tulistati suure silla pealt: esimene sakslane oli ära ostetud põrsa eest, teine, kes põrsast ei saanud, lasi. Helga sai ema ja viie lapsega laevale Juhan, rannarootslaste transpordiga, milles Rootsi riik ja Himmler olid kokku leppinud.

Kuidas paat Gotlandile jõudis?

Poolel teel oli orienteerumine kadunud, keegi ei teadnud, kus ollakse. Laevakompassi polnud, ainult metsaorienteerumise kompass, tormiviirud tulid taevasse ja kütus hakkas otsa lõppema. Siis nägi keegi hea silmaga veidi teises suunas maariba, kurss võeti selle peale ja see osutus Gotlandi põhjatipuks, Fårö saare tipuks.

Kui palju eestlasi jõudis sel sügisel Rootsi ja kuidas neid vastu võeti?

Kokku tuli sel sügisel 30 000 eestlast, neist 8000 rannarootslased, mis oli nagu ametlik osa. Rootslastel olid varuks kogunemis- ja põgenikelaagrid: kõik saabujad koguti kokku, pandi täisauna, kaks nädalat oli karantiin ja siis sõidutati ühest laagrist teise. Terve aasta elati laagrites.

Kuidas Rootsi riik suhtus eestlaste koolidesse ja kultuuri?

Rootsi tahtis, et eestlased assimileeruksid ja sulaksid ühiskonda nii kiiresti kui võimalik, nii et omad koolid ja kultuur ei olnud alguses üldse populaarsed. Ometi ei takistatud midagi: rahaliselt toetati eestikeelsete raamatute ja ajalehtede väljaandmist, kõige rohkem Eesti kooli. USA-s, Kanadas, Saksamaal, Prantsusmaal ega Inglismaal ei olnud olukord nii lahke.

Milline termin on õige: põgenik, pagulane, emigrant või väliseestlane?

Alguses olid nad põgenikud — poliitiline sõna, mis vene võimudele ei sobinud; korrektne on öelda pagulased. Emigrant on see, kes lahkub sotsiaalsetel põhjustel, nagu need 100 000, kes praegu Eestist ära läinud. Pärast 1988 ütleks ta lihtsalt eestlased Rootsis, USA-s, Kanadas, sest me oleme kõik eestlased.

Mida isa enne põgenemist maha mattis?

Isa võttis kaks suurt tühja õlivaati ja täitis need väärtuslikumaga: tunnistused, raamatud, Eesti Entsüklopeedia, õlivärvid, filmid ja kaks jahipüssi, eriti tähtsad olid fotonegatiivid. Tünnid kaevati maa sisse Pärnus ülejõe. Üheksa-aastane poeg pidi koha täpselt meeles pidama ja kartis väga, et unustab; isa joonistas veel väga täpse kaardi.

Kuidas kaart peidupaigani läbi tsensuuri Eestisse jõudis?

Otse küsida ei saanud, sest kirjad loeti läbi. Eestisse saadeti pakke, kuhu tohtis panna jahu, suhkrut ja nailonsärke; isa lisas diapositiivid ja peitis kirja papivoodri ja vineerkasti vahele, viidates õunapuu pildile ja värvitilkadele. Kaart lõigati neljaks ja saadeti neljas pakis, otsima sai hakata alles siis, kui kõik tükid koos.

Kas maetud tünnid saadi pärast kätte?

Onu sõitis mitu korda Pärnusse, kaardil oli sada meetrit siia ja sinna. Üks pudel oli kadunud, teise ta leidis; mõni puu oli maha võetud, nii et see oli keeruline. Ühel ööl kaevas ta tünnid üles, sai auto peale ja tõi ära. Entsüklopeedia korjas KGB ära, fotonegatiivid tulid läbi.

Millest romaan Pidulik marss räägib?

Peateema on see, mis juhtuks, kui pagulaste vabariigi aastapäeva kõned muutuksid tegelikkuseks ja nooremad võtaksid neid tõsiselt. Romaan peegeldab, mis juhtuks, kui Eesti sõjaga vabastatakse: kättemaks venelaste kallal, veresaunad. Ilmar Laaban sai aru, et see on väga sõjavastane romaan, kuid Nõukogude Eestis peeti autorit sõjaõhutajaks.

Miks võeti Pärnu näidend maha ja viisad ära?

Ingo Normet pidi Pärnus lavastama näidendi Põgenejad — ainulaadne juhtum terves Nõukogude Liidus, et pagulaskirjanik lavale tuleb. Keskkomitees luges Endel Sõgel ette paar lehekülge romaanist ja tagajärg oli, et näidend võeti maha ja viisad võeti ära. Edaspidi viisat ei saadud, sest Moskva KGB mustas nimekirjas oli tempel ja nimed.

Key Quote

“Siis ma mõtlesin, et nii on, kui ma olen surnud.”

— Enn, Inimese mõõde - Helga ja Enn Nõu 1.osa, at 3:59▶ watch at 3:59
Key Quote

“Ma arvan, et me ei oleks täna siin istunud.”

— Helga, Inimese mõõde - Helga ja Enn Nõu 1.osa, at 8:23▶ watch at 8:23
Key Quote

“Kokku tuli ju sel sügisel 30 000 eestlast.”

— Enn, Inimese mõõde - Helga ja Enn Nõu 1.osa, at 11:31▶ watch at 11:31
Key Quote

“See on üks minu olulisemad romaane, võib-olla mitte kõige parem.”

— Enn, Inimese mõõde - Helga ja Enn Nõu 1.osa, at 31:29▶ watch at 31:29
Key Quote

“Üks KGB's, teine EKP's. Kõik ülejäänud tuli põletada.”

— Küsitleja, Inimese mõõde - Helga ja Enn Nõu 1.osa, at 32:03▶ watch at 32:03
Key Quote

“kas kõik on nii mustvalge, nagu seda meie vanemad on meile esitanud.”

— Helga, Inimese mõõde - Helga ja Enn Nõu 1.osa, at 37:20▶ watch at 37:20

Cite this

“Inimese mõõde - Helga ja Enn Nõu 1.osa.” https://www.youtube.com/watch?v=BRTqg3K8zy8. Transcript summary by WhipScribe, https://whipscribe.com/transcript-pages/inimese-moode-helga-ja-enn-nou-1-osa.html.

Report this page
What is wrong with this page?